Seleen – Organismile Hädavajalik Mikroelement
07.03.2025
Alahinnatud, kuid organismile hädavajalik mikroelement
Seleen on üks olulisemaid mikroelemente inimese organismis. Kuigi seda vajatakse vaid mikrogrammides, on seleeni roll kehas äärmiselt mitmekesine – alates kilpnäärme talitluse reguleerimisest ja immuunsüsteemi tugevdamisest kuni rakkude kaitsmise ja viljakuse toetamiseni.
Organism ei suuda seleeni ise toota – selle ainus allikas on toit. Paraku on Eesti pinnas seleenivaene ning uuringute kohaselt võib kuni 85% Eesti elanikkonnast esineda seleenipuudus. Mis täpselt on seleeni roll kehas ja miks on Eestis selle puudus nii tavaline?
Miks on Eestis seleeni vähe?
Seleen jõuab inimese organismi toiduahela kaudu – esmalt pinnasest taimedele, seejärel loomadele ja lõpuks inimesele. Kuna seleeni sisaldus mullas sõltub peamiselt geoloogilistest teguritest (nt vulkaaniline aktiivsus), varieerub selle tase maailmas piirkonniti suuresti.
Eestis on seleenisisaldus eriti madal Lõuna- ja Lääne-Eestis, mistõttu on siinsetes põllukultuurides seleenisisaldus madal. Loomsed tooted, mis on saadud sellistel aladel kasvatatud loomadelt, sisaldavad samuti vähem seleeni. Kuigi loomasöötadesse lisatakse järjest enam seleeni, ei ole see universaalne lahendus ega kata alati inimese vajadusi – eriti üheülbalise toitumise korral.
Miks on seleen oluline?
Seleen osaleb kümnetes ensümaatilistes ja hormonaalsetes protsessides. Selle kolm keskset rolli on järgmised:
🦋 Kilpnäärme toetamine
Seleen on vajalik kilpnäärmehormoonide tootmiseks ja aktiveerimiseks ning kaitseb kilpnäärmerakke oksüdatiivse stressi eest. Puudus võib soodustada kilpnäärme talitlushäireid.
🛡 Rakkude kaitse ja antioksüdantne toime
Seleen on glutatioonperoksüdaasi süsteemi võtmekoostisosa – see ensüüm aitab neutraliseerida vabu radikaale ja vähendab oksüdatiivset stressi, mis on seotud krooniliste haiguste ja vananemisega.
💅 Juuste, naha ja küünte tervis
Seleen aitab säilitada naha elastsust, küünte tugevust ja juuste normaalset kasvu. Puuduse korral võivad ilmneda juuste hõrenemine, küünte haprus ja naha kuivus.
Lisaks toetab seleen:
✔ immuunsüsteemi normaalset funktsiooni
✔ DNA sünteesi ja rakkude taastumist
✔ meeste viljakust (spermatogeneesi)
✔ närvisüsteemi talitlust
Seleeni puuduse riskid
Seleenipuudus võib jääda pikaks ajaks märkamatuks, kuid selle mõju organismile on laiaulatuslik:
🦋 Kilpnäärme alatalitlus – väsimus, kaalutõus, külmatundlikkus, meeleolumuutused
🛡 Nõrgenenud immuunsus – sagedased haigused, aeglasem taastumine
❤️ Südame-veresoonkonna haiguste risk – seos põletike, oksüdatiivse stressi ja veresoonte kahjustustega
🧠 Kognitiivne langus ja vaimne väsimus – mäluhäired, keskendumisraskused, dementsuse risk
💅 Juuste ja küünte haprus, naha kuivus
👨⚕ Meeste viljakuse langus – madalam sperma kvaliteet
🧬 Rakkude enneaegne vananemine – kõrgem risk kasvajate ja degeneratiivsete seisundite tekkeks
Kuidas seleenipuudust ennetada?
✅ Seleenirikkad toidud: parapähklid (1 pähkel = ~100 µg seleeni), kala (metsik, mitte kasvanduses kasvatatud), munad, täisteratooted, liha
✅ Toidulisandid: soovituslik päevane annus 55–70 µg; ülemine ohutu piir 200 µg
⚠ Liigsel tarbimisel võib seleen muutuda toksiliseks – püsivalt kõrgete annuste vältimine on oluline
Kokkuvõte
Seleen on Eestis looduslikel põhjustel sageli defitsiitne, kuid samas eluliselt tähtis mikroelement. Piisav seleenitase aitab hoida organismi tasakaalu, toetab kilpnäärme ja immuunsüsteemi tööd, kaitseb rakke ning panustab välimuse ja viljakuse säilimisse.
📚 Viidatud allikad
- European Food Safety Authority (EFSA). Dietary Reference Values for selenium. EFSA Journal. 2014;12(10):3846. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2014.3846
- National Institutes of Health (NIH). Selenium – Fact Sheet for Health Professionals. https://ods.od.nih.gov/factsheets/Selenium-HealthProfessional/
- World Health Organization (WHO). Trace Elements in Human Nutrition and Health. 1996. https://apps.who.int/iris/handle/10665/37931
- Eesti Tervise Arengu Instituut. Toitainete vajadus ja soovituslikud päevased kogused Eestis. 2022. https://www.tai.ee/sites/default/files/2022-11/toitainete_vajadus_2022.pdf
- Haug A, Graham RD, Christophersen OA, Lyons GH. How to use the world’s scarce selenium resources efficiently to increase the selenium concentration in food. Microchemical Journal. 2007. https://doi.org/10.1016/j.microc.2006.03.020
- Rayman MP. Selenium and human health. The Lancet. 2012;379(9822):1256–1268. https://doi.org/10.1016/S0140-6736(11)61452-9
- Schomburg L. Selenium Deficiency Due to Diet, Pregnancy, Severe Illness or COVID-19. Int J Mol Sci. 2016;17(8):1309. https://doi.org/10.3390/ijms17081389
- Kieliszek M, Błażejak S. Importance of selenium in food for living organisms: A review. Molecules. 2016;21(5):609. https://doi.org/10.3390/molecules21050609
- Nordic Council of Ministers. Nordic Nutrition Recommendations 2023 – Selenium. https://www.norden.org/en/publication/nordic-nutrition-recommendations-2023
- World Cancer Research Fund / AICR. Diet, Nutrition, Physical Activity and Cancer: A Global Perspective. https://www.wcrf.org/diet-activity-and-cancer/
- European Food Safety Authority (EFSA). Tolerable Upper Intake Levels for Vitamins and Minerals. 2006. https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/314
